Palgalehel ainult Tuugad

Puhtalt perefirma on Adograaf olnud alates 2005. aastast, kui tööle tulid vanemad pojad Kaarel ja Indrek ning asusid juhtima vastasutatud kleebisreklaamide ja kujundusosakonda. Kolm aastat tagasi võeti palgalehele poeg Tõnis ja kaks aastat tagasi Juhan.

„Mina kutsusin Kaarli ja Indreku perefirmasse tööle, mõtlesin, et uute töötajate väljakoolitamine võtab nii palju aega,“ räägib perepea Ado Tuuga, kuidas ta lahendas olukorra, kui senised palgalised olid erinevatel põhjustel töölt lahkunud. Poegadele väljaõpet polnud vaja teha – nad olid koolivaheaegadel küllalt isa firmas taskuraha teeninud, pealegi töötasid nad sel ajal ühes Tallinna reklaamifirmas disainerina.

Ehkki juriidiliselt on Adograafi ainuomanik Ado Tuuga, ütleb ta, et poisse tööle kutsudes lubas ta suusõnaliselt, et pool firmast on kahepeale nende oma. Vahemärkusele, et peres on veel kaks poega, vastab isa Ado naerdes: „Noorematel on vanemate vendadega ligi kümme aastat vahet, neil nii palju sõnaõigust siis ei olnud.“

Põhjust Raplasse sõita ning Adograafist ettevõtluslugu kirjutada annab asjaolu, et firma pääses tänavusse Gaselli TOPi, platseerudes 592. kohale. Kohtume kesklinnas asuvas kujundusosakonnas, laua taha on kogunenud pool perefirmast ehk isa Ado ning pojad Kaarel ja Indrek. Piisab ühest pilgust meeste välimusele, et konstateerida: pojad on kui isa suust kukkunud.

„Me oleme vennaga sarnased, meid aetakse pidevalt segi,“ muigab Indrek. „Mulle on Selveris öeldud, et sa juba käisid siin pool tundi tagasi. Tegelikult oli see Kaarel, kes käis enne mind ostmas.“

Vabakutselise kunstnikuna tegutsenud Ado alustas eraettevõttega 1992. aastal, firma nimeks oli AS Ado Disain. „See oli aeg, kui hakati tellima firmadele logosid, välireklaame ja visiitkaarte,“ meenutab ta. „Ma olin tollal ainuke tegija siin piirkonnas. FIEna siis veel tegutseda ei saanud, aga kliendid küsisid arveid. See oli ka põhjuseks, miks ma firma asutasin.“ Ado lisab, et ta on kujundanud kokku umbes tuhat logo.

Viis aastat hiljem tahtis Ado registreerida aktsiaseltsi ümber osaühinguks, ent selgus, et keegi oli vahepeal asutanud Agu Disaini nimelise firma. Kuna kõlalt sarnast osaühingut registreerida ei saanud, sai firma nimeks Adograaf.

Perefirma alustas tegevust Raplas paneelmaja korteris. Kui ehitati endale ridaelamuboks, planeeriti kohe alguses alumine korrus Adograafi tööruumideks. Praegu on seal kleebisreklaamide osakond, kus toimetavad esiklaps Kaarel ja noorim veli Juhan. Kujundusosakond, kus töötavad pereisa Ado ja Indrek, tegutseb rendipinnal. Pereema Helgi toimetab kodus ja vastutab ettevõtte raamatupidamise eest. Filmi- ja fotoalal tegutsev Tõnis on ainus pereliige, kes ei ela Raplas, vaid Tallinnas.

Adograaf pakub reklaamtooteid ja teenuseid seinast seina. Kujundusosakond tegeleb trükiste kujundamisega, digi- ja termotrükiga, tikkimise ja köitmisega. Kleebisreklaamide osakond teeb kleebiseid, viitasid, reklaamtahvleid, fototrükki, laiformaattrükiseid jpm.

Kaarli sõnul tegelevad nad justkui käsitööga. „Meie tiraažid on väikesed, meil ei ole liinitöö, et vorbime kogu aeg ühte ja sama asja,“ seletab Kaarel. „Meie trump on kiirus, kvaliteet ja paindlikkus. Üritame alati leida kliendile sobiva lahenduse.“

Indrek täpsustab, et paar aastat tagasi uuendasid nad kodulehte. „Põhirõhu panime galeriile ehk tehtud töödele,“ lausub ta. „Koduküljel ei ole mõtet kirjutada pikalt ja laialt, mis need meie teenused on. Pilt ütleb palju rohkem.“ Indrek rõhutab, et kodulehe kujunduse ja tehnilise teostuse tellisid nad oma ala asjatundjatelt. „Tegime seda, mida ootame ka oma klientidelt ehk et klient peaks tellima teenuse proffidelt,“ lisab ta.

Samas leiab Indrek, et kliendid ja nende soovid on aja jooksul päris palju muutunud. „See, mis kunagi hästi müüs, ei lähe praegu üldse,“ nendib ta. „Näiteks mingil ajal taheti väga palju messibokside kujundust saada, nüüd ei käi firmad enam eriti messidelgi. Vahepeal ei tellitud reklaamvoldikuid, kuid nüüd tellitakse neid jälle.“

Ado märgib, et kui tema omal ajal kunstniku kätt nõudvate tellimuste kujundamisega alustas, usaldasid kliendid teda rohkem. „Praegu tundub, et kõik on kunstnikud, kellel on kujundusprogrammid arvutis,“ ütleb ta.

Ado ise muretses endale arvuti kui vajaliku töövahendi juba siis, kui enamik inimesi ei osanud sellest undki näha. Aga kindlasti ei olnud tal arvutit 1990. aasta algul, kui ta osales Eesti krooni kujundamise konkursil ja sai Vladimir Taigeri järel teise koha. Ado kavandid olid omapärase graafilise lahendusega ja innovaatilised, keegi žürii liikmeist arvas koguni, et need on arvutil tehtud. „Ei, ikka käsitsi olid need tehtud,“ kinnitab Ado ja lisab, et tegelikult on tema kätt ka käibel olnud kroonidel. „Kolme lõviga vapi ehk omaaegse Günther Reindorfi pitsatijäljendi kohendasin trükikõlbulikuks mina.“

OÜ Adograaf juhtfiguurid unistavad

Tahame hiljemalt viie aasta pärast osakonnad Raplas ühe katuse alla saada. Ideaalis näeme, et nii nagu oleme koduleheküljel presenteerinud kahte osakonda koos, tegutseksid nad koos ühel pinnal. See oleks mugavam ka meie klientidele.

Seni pole me sobivat pinda leidnud ja eks osakondadel on ka erinevad nõudmised. Kui kujundusosakond peaks kindlasti olema rahvale lähemal ehk suure tänava ääres, siis kleebisreklaamide osakonna vaatevinklist pole see oluline. Seega tuleb meil kõigepealt leida kompromiss pere ringis.

Mis on kiire kasvu põhjused?

Aastatel 2012-2014 kasvas OÜ Adograaf käive 1,51 korda ja ärikasum 15,15 korda.

1. Kogu pere ametis. Kuni 2013. aastani olid perefirmas tööl isa, ema ja kaks vanemat poega. 2013. aastal tuli firmasse tööle poeg Tõnis ja 2014. aastal Juhan. Tänu Tõnisele sai perefirma hakata osutama foto-, valgustus- ja operaatoriteenust, Tõnis on osalenud mitme lühi- ning täispika filmi tegemisel. Juhan aitab vanemat venda Kaarlit kleebiste tegemisel.

2. Suuremahulised tööd. Järjest on lisandunud üksikuid olulisi kliente Soomest, Rootsist ja Norrast. Nad tellivad küll vaid mõni kord aastas, aga tegu on mahukate tellimustega. Väliskliendid tellivad peamiselt reklaamkleebiseid akendele ja autodele. Koduturul asuvad suuremad kliendid Tallinnas, raplakad tellivad väikesemahulisi töid.

3. Korras seadmepark. Ettevõte on pidevalt panustanud kvaliteetsetesse ja nüüdisaegsetesse seadmetesse, sest vastasel juhul ei saaks pakkuda niivõrd laia valikut tooteid ning teenuseid. Mõni seade, näiteks köitmismasin leiab kasutamist vaid diplomitööde valmimise ajal. Kõige kallimad seadmed on 2010. aastal ostetud fototrükiprinter ja 2012. aastal ostetud pooltööstuslik digitrükimasin.

Pane tähele

* Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.

* TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.

Loe Äripäevast

Viimati ilmunud lood gasellettevõtetest

* „Vabastiilis metsanduses“ Valgamaa firmast OÜst Ökopesa.

* „Ärile panid aluse kalossid“ Võrumaa firmast KPG Kaubanduse OÜ.

* „Ilusa käekirjaga tarkvarafirma“ Tartu firmast OÜst BitWeb.

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.